Foto: Pixabay
Qazaqstanda ǵylymi dáleldengen ádis-tásilge súienip psihoterapiialyq qyzmet kórsetetin mamandar az dep otyr Kognitivti minez-qulyq terapiiasy Qaýymdastyǵynyń prezidenti, klinikalyq psiholog Evgenii Ian. Bul týraly Ult.kz habarlaidy.
«Álemde meditsina dástúrli jáne ǵylymi dáleldengen dep bólinedi. Iaǵni ǵylymi dáleldengen meditsina – zertteýlerge, statistikalyq málimetterge súienetin belgili bir hattamalarmen bekitilgen, al dástúrli meditsina degenimiz – ádette avtorlyq, árqashan qaýipsiz bola bermeitin, ádette din nemese siqyrǵa negizdelgen, adamdardyń oilap tapqan emi. Psihologiialyq, psihiatriialyq kómekte, psihoterapiiada ǵylymi dáleldengen meditsinaǵa basymdyq beriledi. Alpysynshy jyldardan bastap, psihologiiada da mamandar patsientterge qaýipsiz jáne tiimdi emdi tańdaýy úshin ǵylymi dálelder talap etile bastady. Amerikanyń psihologtar assotsatsiiasynda (ARA) psihologtar qyzmet kórsetý kezinde ǵylymi jáne kásibi bilimge súienedi. Ziiany times úshin diagnostikany baǵalaý da ǵylymǵa negizdeledi. Eger maman patsientpen jumys júrgizgende ǵylymǵa súienbese, ony litsenziiasynan aiyrady», -deidi Evgenii Ian.
Qaýymdastyq prezidenti Qazaqstanda psihologtar jumys isteitin ádisterdiń kóbi ǵylymǵa súienbeitinin aityp otyr. Oǵan tipti arnaiy zertteý júrgizilgen kórinedi. V.D. Mendeleevichtiń zertteýi boiynsha Qazaqstan jáne jaqyn shetelderde psihoterapiianyń 54 baǵyty bar, olardyń 96 paizynda ǵylymi dáleldengen negiz joq.
Evgenii Iannnyń sózinshe bizde ǵylymi turǵyda dáleldenbegen ilimder - shaman, psevdopsiholog, tarolog, nýmerolog siiaqtylar kóp. Bul psihologiialyq qyzmet alýshylarǵa tikelei qaýip tóndiredi. Sebebi psihologiialyq kómekke júginetinder mamannyń dáleldengen teropiia sheńberinde jumys istep otyrǵanyn anyqtai almaidy.
«Jaqyn shetelde de osy jaǵdai. Ýkrainamen soǵysyp jatqan Resei maidannan oralǵandarǵa psihologiialyq kómek kórsetetin maman izdese, ǵylymi dáleldengen ádis-tásilder arqyly jumys isteitinderi saýsaqpen sanarlyq ekeni anyqtalǵan. Qalǵan psihologtar energoterapevter, psiholog-tarologtar, taǵy basqalar bolyp shyqqan. Bizde de sol jaǵdai. Eger siz «psiholog izdeimin» dep izdeý tetigine jazsańyz, sýshnostnaia psihologiia, psiholog-eksortsist, jyn shyǵaratyn psiholog jáne basqalar kezdesedi», -deidi maman.
Evgenii Iannyń aitýynsha ókinishke qarai bizde ǵylymi ataq adamnyń ǵylymi negizge súienip jumys istegenin dáleldemeidi.
«Ǵylym kandidaty rodolog bolyp, urpaq kúshin anyqtap júr. Ókinishtisi memlekettik mekemelerde ǵylymǵa negizdelgen bilim beretin fakýltetter de bar, sondai-aq ǵylym doktory levitatsiia boiynsha kongress uiymdastyryp júrgender de kezdesedi», -dei kele klinikalyq psiholog ǵylymi dáleldengen ádisterdi ǵana qoldanýǵa mindetteitin zań qajet ekenin aitty.
Aita keteiik 20 aqpanda Májiliste Áleýmettik-mádeni damý komitetiniń «Psihologiia Qazaqstandaǵy kásip jáne ǵylym retinde: problemalary men sheshý joldary» taqyrybynda keńeitilgen otyrysy ótti. Onda Májilis depýtaty Nartai Sársenǵaliev te óz oiyn qosty. Májilismen psihologtardyń mardymsyz jalaqysy máselesin kóterdi. Ol bul suraq boiynsha birneshe ret depýtattyq saýal joldaǵan eken. Depýtattyń sózinshe qazir pedagog-psihologtar áleýmettik psiholog retinde 118 myń teńge jalaqy alady eken.
«118 myń teńgege eshkim jumysqa barmaidy. Al olar qandai qyzmet atqarady degenge kelsek. Mektepten keiingi ýaqytta úilerdi aralaý, oqýshylardy túgendeý, olardy dárigerge aparý, olardyń tártibin qaraý, dinamikalyq tirkeýdegi balalarmen jumys isteý, erekshe bilim alatyn balalarmen jumys isteý – bári osy áleýmettik pedagog-psihologtyń jumysyniń ishine kiredi. Bizdiń elimizde bilim berý salasynda 113 myń B3 kategoriiasyndaǵy maman bar. Onyń ishinde osy pedagog-psihologtar bar. Solardyń ailyǵyn B3-ten B2-ge jetkizsek, iaǵni 113 myń teńgeden 150 myń teńgege jetkizý úshin jylyna 55 mlrd. teńge kerek. Bul balalarymyzdyń bolashaǵy úshin, balalarymyzdyń sanasy, júikesin jóndeý jumysyna kelgen kezde kók tiyn desek bolady», -dep aitty ol.
Al depýtat Rinat Zaitov teledidar men internetten kórsetiletin kontenttiń basym bóligi psihikaǵa keri áser etedi dep esepteidi. Zaitov aqparat túzelmeiinshe eshqandai psihologiia túzelmeidi dep otyr.
«Eshkim balanyń janynda 24 saǵat otyrmaidy. Áneýkúngi bala liftide nege olai istedi? Ol oiynnan kórgen. Oiynda adam ólmeidi. Ol sony istep kóreiin dedi. Al internetten sanaǵa kirip jatqan qoqys shash etekten», -deidi depýtat.
Eske salaiyq, biyl 11 aqpanda Astanada 14 jastaǵy jasóspirim bala liftide 5 jasar balaǵa pyshaqpen shabýyl jasaǵan. Oqiǵany tergeý kezinde jasóspirim psihonevrologiialyq dispanserde esepte turǵany anyqtalǵan. Oqiǵadan keiin jasóspirim bir aiǵa psihiatriialyq statsionarǵa jatqyzylǵan. Al jábir kórgen balalynyń densaýlyǵyn dárigerler alǵashynda aýyr dep baǵalap, otadan keiin balanyń jaǵdaiy turaqty ekeni habarlandy.
