Foto: Pexels.com
Áiel dekrette jumys isteýi kerek pe, álde bul artyq júkteme me? Bul suraq árbir ana úshin ózekti. Qazirgi zamannyń talaptary kún sanap ózgerip, jańa múmkindikter týyndap jatqanda, dekrette tek bala kútimimen shektelý — kásibi daǵdylardan aiyrylyp qalý qaýpin týdyrady. Biraq bala tárbiesi men úi sharýasy arasynda júrgen áiel úshin jumys isteý qosymsha salmaq bolmai ma? Ult.kz tilshisi osy másele tóńireginde sarapshylarmen sóilesip kórdi.
Dekret – demalys emes
Baspager Baian Hasanova «dekrettik demalys» degen tirkestiń ózi durys emes deidi. Ol áiel dekretke shyqqannan keiin tolyqqandy bala baǵýmen ainalysýy kerek degen pikirde.
«Osy biz, áielder, nege ekiqabat kezde jáne dekrette otyryp jumys isteimiz? Nege koýchtar dekrette otyryp aqsha tap dep aqyl aitady? Esi durys, janashyr adam «dekrette balany durys ósir, tárbiele, gigiena saqta, júregińdi saqta» demei me?
Jalpy «dekrettik demalys» degen tirkesti kim oilap tapqan? Ol demalys dep kim aitty? Sen ómirge adam ákelesiń, onyń fýndamentin quiasyń, fiziologiialyq, psihologiialyq saýlyǵyn qamtamasyz etesiń. Oǵan qosa aqsha tabasyń! Absýrd!
Dekrettegi áiel jumys istemeýi kerek. Onyń onsyz da úlken missiiasy, million dollardan da qundy jumysy bar. Bala baǵý degen. Bitti!», - dep jazdy jýrnalist áleýmettik jelidegi paraqshasynda.
Memleket qalai kómektesýde?
Iá, dúniege bala ákeletin anaǵa memleket te jaǵdai jasap, kómektesýge tyrysady. Eńbek Kodeksiniń 99 baby boiynsha, júkti, bosanǵan, jańa týǵan balany asyrap alǵan áielderge eńbek demalystary beriledi. Oǵan júktilikke, bosanýǵa bailanysty demalys, jańa týǵan balany asyrap alǵandarǵa arnalǵan demalys, bala úsh jasqa tolǵanǵa deiin onyń kútimine bailanysty jalaqy saqtalmaityn demalys túrleri jatady. Bir qyzyǵy, zańnyń bárinde bala kútimine bailanysty jumystan shettetilý – demalys dep atalǵan.
Bosanǵan áielderge beriletin járdemaqy túrleri:
Jumys isteitin áielderge:
• Júktilik jáne bosanýǵa bailanysty tabysynan aiyrylǵan jaǵdaida áleýmettik tólem.
• Bala kútimine bailanysty járdemaqy (1,5 jasqa deiin).
o Mólsheri sońǵy eki jyldaǵy ortasha ailyq tabystyń 40%-yn quraidy.
Jumys istemeitin áielderge:
• Bala kútimine bailanysty járdemaqy (1,5 jasqa deiin):
o 1-balaǵa – 5,76 AEK (21 265 teńge)
o 2-balaǵa – 6,81 AEK (25 142 teńge)
o 3-balaǵa – 7,85 AEK (28 982 teńge)
o 4 jáne odan kóp balaǵa – 8,90 AEK (32 859 teńge)
Bala týǵanda beriletin birjolǵy járdemaqy:
• 1, 2, 3-balaǵa – 38 AEK (140 296 teńge)
• 4 jáne odan keiingi balalarǵa – 63 AEK (232 596 teńge)
• Egiz nemese odan kóp bala týǵan jaǵdaida ár balaǵa jeke tólenedi.
Emshektegi balamen jumys isteý óte qiyn
Qymbatshylyq beleń alǵan qazirgi zamanda bul járdemaqylardyń jetkiliksiz ekeni anyq. Bala kútimimen qatar, otbasynyń kúndelikti shyǵyndary da eselep artqan. Onyń ústine, jastar bolǵan soń sándi kiingisi, túrli qyzyqtardy kórgisi keledi. Osy sebepten kóptegen jas analar qosymsha tabys kózin izdeýge májbúr bolyp otyr.
Birneshe jyl boiy tálimgerlikpen, onlain marketingpen ainalysatyn bloger Ásel Asanova dekrettegi demalysty tabys tabýdyń bir amaly dep qarastyryp kelgen.
«Menińshe, «áiel dekrette jumys isteýi, ne jumys istemeý kerek» dep kesip aitýǵa bolmaityn siiaqty. Árkimde jaǵdai ártúrli bolady. Eger dekrettegi áiel tek tabys tabý qajet degen maqsatta jumys isteitin bolsa, bul onyń qarjylai saýatsyzdyǵynan habar beredi. Óitkeni, ol osy júktilikke qarjylai daiyndalyp kelýi kerek edi. Óz jaǵdaiymdy aitar bolsam, men qarjylyq turǵyda qinalǵanymnan emes, dekrette otyryp, bilgenimdi umytyp, daǵdylarymdy joǵaltyp almaiyn degen maqsat boldy. Erteń balam ósip, endi jumys isteiin degen kezde tájiribem joq, qaraiyp, artta qalyp qoimaiyn degen oimen bilgenimdi paidaǵa asyryp júrdim.
Birinshi balamda balabaqshaǵa barǵansha úide otyryp, shynymen dekrettik demalysta bolsam, ekinshi balam qyrqynan shyǵa salysymen jumysqa kirisip kettim. Óte qiyn boldy. Bir jaǵynan qarjy da kerek boldy, ekinshi jaǵynan ózimdi de shyńdaǵym keldi. Sóitip, qinalyp kettim.
Úshinshi balamda bir ustazym aitty: "Seniń Instagram-daǵy jobalaryńnan bólek, otbasyńdaǵy jobalaryń bar ǵoi. Solardy birinshi ósirip al" dedi. Sol sózi maǵan áser etti. Sondyqtan úshinshi balam 6 aiǵa tolǵansha jumys istemedim.
Jalpy qarjylai tolyqtai táýelsiz bolsam, men bir - bir jarym jyl boiy, bala balabaqshaǵa ornalasqansha, balaǵa kóbirek kóńil bólip, tárbiesimen ainalysar edim. Alaida «bala-bala» demei, ózimniń qyzyǵýshylyqtarym týraly da umytpas edim», - deidi Ásel Asanova.
Qarjylyq saýattylyq boiynsha tálimger, ekonomist Baýyrjan Ysqaqov júktilikti josparlaýdan buryn qarjylai qaýipsizdikti qamtamasyz etip alý kerek deidi.
"Áiel adam dekretke shyǵar kezinde ol birinshi kezekte memleket tarapynan beriletin járdemaqylar týraly aqparatty qarastyrýy kerek. Iaǵni ózine qansha kólemde aqsha tólenetini týraly aqparatty bilýi kerek. Sodan keiin otbasylyq biýdjetin josparlaýda ózgerister engizýi tiis. Mysaly, kommýnaldyq tólemder, nesie, azyq-túlik degen siiaqty shyǵyndar - turaqty shyǵyndar. Keibir qajetsiz shyǵyndardy azaitqan jón. Sizdiń shyǵyndaryńyzdyń ishinde dári-dármek, tekserýler, nárestege bailanysty ártúrli shyǵyndar bolsa, sonyń barlyǵyna qajetti qarajat bolýy kerek. Odan keiin jinaq josparyn qurǵan durys. Dekretke shyǵýǵa deiin kem degende 3-6 ailyq shyǵyndarǵa qajetti somany jinap qoiý qajet. Jáne qaryzdar bolsa, sony dekretke shyqqansha jaýyp tastaýǵa tyrysqan jón.
Dekretke shyqqan ýaqytta qarjylai aýyrtpalyq kóbine er adamǵa júkteledi. Sondyqtan, onyń tabysyn eseptep, barlyq qajettilikterdi ótei ala ma, sony rettestirip alǵan jón.
Bolmai jatsa, dekrette otyrǵanda túrli onlain jumystar, repetitor bolý, aýdarma qyzmetteri siiaqty qyzmettermen qosymsha tabys tabýǵa bolady", - dep keńes berdi Baýyrjan Ysqaqov.
Dekrettik kezeńde jumys isteý – ár ananyń jeke tańdaýy. Bastysy, bul sheshimniń otbasyna, bala tárbiesine, eń bastysy, ananyń densaýlyǵy men psihologiialyq jai-kúiine qalai áser etetinin eskergen jón.
Anara Baýyrjanqyzy
