Qazaqta kóp toilar onsyz da bir jarym-eki saǵat keshigip bastalady. Sodan «jar-jar» aityp jas jubailardy ortaǵa shaqyrady. Ary qarai «Betasharǵa» kezek beriledi. Betashar aitýshy toiǵa jigit jaǵynan kelgenderdi túgeldei atap shyǵýǵa beiim. Óitkeni, tabaqqa túsetin kórimdik kóbeiedi. Bul rásim onsyz da kútip qalǵan qonaqtardyń taǵy 20-30 minýt ýaqytyn alady. Óz basym tipti sharshap ketem.
Kóp jaǵdaida toilardaǵy osy «betashar» rásimi tek ánsheiin «spektakl» ǵana. Óitkeni, kelin túskeli eki-úsh apta, tipti bir-eki ai ótip ketken. Úide betashar toiy jasalǵan. Tipti birde betashardan keiin, toi ústinde jas kelin tolǵatyp, «Jedel járdem» kelip alyp ta ketken jaǵdailar bolǵan. Sonda ótirik betashardyń qajeti qansha?! Ol kimge kerek? Ádette qazaqi saltta betashar úige kelin túsken boida, oń aiaqpen bosaǵa attaǵan sátte aitylady. Ári onda búkil aýyldyń bárin tizbeidi. Tek et jaqyndardy ǵana jyrmen tanystyrady. Bul durys-aq.
Al bosaǵa attap qoiǵan soń bálen ýaqyttan keiin ótkiziletin toida taǵy betashar aitý asabadan basqa eshkimge qajeti joq. Ózimizdi syilaiyq. Ýaqyttan qymbat nárse joq. Qonaqtardyń sol qymbat ýaqytyn syilaiyq. Sondyqtan mundai «betsiz betasharlardy» toqtatý qajet dep oilaimyn!
Marat Toqashbaevtyń feisbýktegi paraqshasynan
