Qazir áleýmettik jeli de qandaida bir daý týsa, soǵan jelimshe jabysyp, pikir bildirgensip, búirekten siraq shyǵaratyndar kóbeigeni jasyryn emes. Jurt Oǵyz Doǵan men Qazkom qyzmetkerleri arasyndaǵy teke tireske kóz tikken sátte eldiń esinen shyǵa bastaǵan eski depýtat Táńirbergen Berdońǵarov qazaq tilin qorlaǵandarǵa arasha túsip, Youtube jelisinde áńgime tartty.
Ár nársege soqtyǵysyp, ataq jasaýdan ári aspaǵan jartylai akter, jartylai saiasatker Berdońǵarov bylai depti:
— Álgi videoǵa túsip qalǵan qyz Oǵyz Doǵandy sotqa berse bolady. Óitkeni onyń videosyn taratýǵa ózinen ruqsat suraǵan joq. Múmkin halyqqa qyzmet kórsetý ortalyǵy nemese basqa bir memlekettik organda bolsa, túsirýge qaqysy bar edi. Biraq bankte bolmaidy, — dep Berdońǵarov “birdeńe” depti.
Tipti, ol “Konstitýtsiianyń 18-babyna sáikes, ár adamnyń jeke ómirge quqyǵy bar, oǵan qol suǵýǵa bolmaidy” dep áńgime aitty.
Shamasy Táńirbergen bank qyzmetkerlerinen qazaq tilinde sóileýdi talap ketken Oǵyz Doǵan olardyń jeke basyna qatysty lám-lim dep sóz qozǵamaǵanyn túsinbese kerek. Qazaq tilin jetik bilmeitin Berdońǵarov Oǵyz Doǵannyń ne degenin qaidan bilsin?
Ol qazaq tiliniń kósegesi kógersin deýdiń orynyna ana tiliniń soiylyn soqqan Oǵyz Doǵandy “sotqa berińder” dep aqyl aitýynan onyń qazaq tili úshin qylshyǵyda qisaimatynyn bilip, jaǵamyzdy ustadyq.
Kezinde jýrnalist Rafael Balgin JOO-da sabaq berip júrgende bir erketotaidyń qyzdy tártipke shaqyryp qattyraq sóilegende araǵa Berdońǵarov túsip (ádettegidei), qoqan-loqy kórsetkende jýrnalist onyń betinen túkirip ketkeni esimizde.
Berdońǵarovtyń myna áńgimesinen keiin onyń betine túkirýshilerdiń qatary kóbeimese, azaimasy anyq. Táńirjanǵa daý basylǵansha kóshege shyqpaýǵa keńes beremiz. “Beitanys bireý betime túkirdi” dep shaǵym jazýdan qolyńyz bosamai qalýy múmkin.
Aitpaqshy Berdońǵarov óziniń túsiniktemesinde ”Qazkom básekege qabiletti bank bolý úshin qazaqtildi mamandardy tartqany lázim. Olar eki tilde de bilikti jaýap berýi tiis. Kameradan qashpańyzdar” dep aqyl da aitypty.
Berdońǵarov ii qanǵan qaistai bylq-sylq etip áńgime aitqanda árkimge “qatyn seniki de durys” dep tórelik aitqan Qojanasyr ápendeniń áńgimesi eriksiz esimizge oraldy.
