Sheshen halyq batyrlary - Mansur, Baisangýr Benoevskii, Taimin Bibolat, Adin Sýrho Sheshenstandy qazirgi kúiine jetkizý úshin kúresti, dep málimdedi respýblika basshysy Ramzan Qadyrov. Tarih týraly kózqarasyn ol úkimettiń keńeitilgen otyrysynda aitty dep habarlaidy Azattyqtyń Soltústik Kavkaz qyzmeti.
Qadyrovtyń sózinshe, sheshen halqy Mansur sheihtiń kezinen bastap islam dini men sheshen kodeksin ustaný múmkindigi úshin kúresip kelgen.
"Eger halyq batyrlaryn alyp qarap, olardyń ne istegenine, nege umtylǵanyna úńilsek, olardyń erkindiktiń qazirgi kúiine jetý úshin kúreskenin kóremiz" dedi Resei óńiriniń basshysy.
Sondai-aq, Qadyrov sheshenderde óz memleketi, táýelsizdigi eshqashan bolmaǵanyn aitty. Úkimet otyrysynyń videosy 1 qyrkúiek kúni "Groznyi" memlekettik arnasynan kórsetildi.
Ramzan Qadyrov jaratýshy sheshenderge jeńis syilady, ony ustap turý úshin "Ahmat Qadyrovtyń jolymen júrý kerek, jańa nárseni oilap tabýdyń qajeti joq" dedi.
Tamyzda Resei prezidenti Vladimir Pýtin Groznyi halyqaralyq áýejaiyna Ahmat Qadyrovtyń esimin berdi.
Sheshenstannyń qazirgi prezidentiniń ákesi Ahmat Qadyrov 1995-1999 jyldary moiyndalmaǵan sheshen respýblikasynyń mýftii bolǵan. Keiin ol oppozitsiiaǵa ketip, Resei áskerin qoldaǵan. 2003 jyly Ahmat Qadyrov Sheshenstan respýblikasynyń prezidenti bolyp sailandy, biraq 2004 jyly mamyrda ony Groznyi qalasynda óltirip ketti.
Sheshenstanda Ahmat Qadyrovtyń esimi 300-den astam kóshege, odan bólek alańdarǵa, parkterge, oqý oryndaryna jáne sport klýbtaryna berilgen. Onyń portretteri Groznyi kóshelerinde jii kezdesedi.
